silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat koos Baleaari saartega. Kokakunsti jaotus Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana Lihaja juustutooted Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, ning tsillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega. Joogid Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju.
Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis, mida võetakse sealt ilma lauas istumata. Rootsi köök Tuntuimad road Lõhest valmistatakse graavilõhet (gravad lax). Väga armastatud klassikaline vormiroog ‘’Janssoni kiusatus’’ sisaldab kilu ja kartulit. Lisaks on veel armastatud roogadeks lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga. Panniroog (pyttipanna) ja oasupp pekiga. Rootsi köök Magustoidud Magustoitudest on levinud mitmesugused koogid ja muud küpsetised. Erilisel kohal on pannkoogid. Rootsi köök Lauakommetest Kõige ametlikumaltk õikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. Rootsi külalislahkusest hoolimata võib lõuna Stockholmis kujuneda peaaegu tõeliseks katsumuseks. Rootsi köök Lauakommetest Peakülaline saadab traditsiooniliselt perenaise lauda ja istub tema vasakule käele
tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini. Põhja- ja Lõuna osa Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast 2 Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Rannarajoonides on iga päev laual kala ja mereannid, Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao. Riisi tõid Hispaaniasse maurid ehk araablased, kes valitsesid lõuna-alasid tervelt 800 aastat. Mauride päranduse hulka kuuluvad ka kaneel, safran, muskaat, nelk, vürtsköömen, münt ja koriander, samuti viitavad araabia algupärale ohtrasti suhkrut, mandleid ja muna sisaldavad maiused, mis tuuakse lauale teejoomisel
Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Paella on liha, mereandide ja aedvilja tugevalt vürtsitatud segu koos riisiga. Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao. Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado (tõlkes kalaoperett): kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-šerrikastmes. Palju on
annaabi.ee 
