Siin on ajaloo idee ühte heitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel. See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee
mitu võimalust: Võtame nt eesti ärkamiseaja 19 sajandil. Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee üheteheitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel. See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Forbenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.).