arvesse ka tulevikus potentsiaalselt genereeritavad rahavood, mida võrreldakse kõigi varade likvideerimisväärtusega. Isiku tegevuse jätkamise otstarbekuse määrab see, kas suurem on edasisest tegevusest loodavad rahavood või varade likvideerimisväärtus. Kahest näitajast suurimat tuleb maksejõuetuse püsivuse üle otsustamiseks kõrvutada äriühingu kohustuste väärtusega hindamise hetkel. Kui kohustused osutuvad suuremaks kui võrreldav näitaja, on tegemist pankrotisituatsiooniga ehk püsiva maksejõuetusega. Füüsilise isiku maksejõuetuse üle otsustamisel on mõningad olulised erinevused. Enamus informatsiooni tuleb isikult endalt, mitte pankrotihaldurilt. Palju andmeid tuleb otsida avalikest registritest nagu näiteks kinnistusregister. Järelpärimised tuleb teha kohtutäituritele ja Maksu ja Tolliametilt ning muudele asjaomastele asutustele. Maksevõime hindamisel tuleb arvestada nii olemasolevat vara ja kohustusi kui ka
maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul ei ole tegemist pankrotisituatsiooniga.1 Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus, sest ilma selliste institutsioonideta ei ole riigijuhtimine ja ühiskonnaelu korraldamine võimalik.2
annaabi.ee 
