tunduvalt kasvanud. Pärast kahte rasket aastat tunnevad Saksa ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus märgatavat tõusutrendi ja plaanivad investeeringuid kapitali ja personali. Majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad aga endiselt soovida. 1.1 Madal pankrotioht Eestis Eesti on vastavalt Euroopa Poliitikauuringute Keskuse hiljutise uuringu põhjal 2011. aastal Saksamaa ja Austria kõrval kolme EU riigi madalaimas pankrotiohus ja parimate majanduslike väljavaadetega. Põhinedes erinevatele indikaatoritele võrdleb Freiburgeri Instituut Euroopa maade võimet välislaenude tagasi maksmiseks ja jagab maad valgusfoori süsteemi järgi: kokku seitse riiki näitab selle järgi rohelist tuld, aga ainult Eesti, Saksamaa ja Austria näitavad kasvavat tendentsi makromajandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengut1. 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted
laenud moodustavad kõigest 45% bilansimahust ja ettevõtte töötab kasumlikult. Materiaalse põhivara osatähtsus on suurenenud perioodi algusega võrreldes, seega ei ole kartust, et põhivara kanditakse ettevõttest välja. Materiaalse põhivara kasv 2015 aastal oli 3,33% Omakapitali on vaadeldaval perioodil küll kasvanud, kuid osatätsus bilansis protsendipunkti võrra kahanenud. See võib olla põhjustatud ka välja makstavate dividendidest. Ettevõte ei ole pankrotiohus. Samuti on omakapitali ja intressi kandvate laenukohustuste osatähtsus bilansis peaaegu samas suurusjärgus. Omakapital ca 43% ja laenukohustus ca 46%, mis näitab, et laenukohustused ettevõtte jätkusuutlikkust ei ohusta. Ettevõtte aktsiakapitali, aazio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus bilansis on üle 10% (kokku 18,18%), mis tähendab, et ohtu ettevõtte jätkusuutlikkusele pole. Omakapitali osatähtsus on vaadeldaval perioodil langenud 42%-ni ehk ca 0,5% kolme
annaabi.ee 
