Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse
värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse
Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. KÕHUNÄÄRE E PANKREAS Kaksteissõrmiksoolde sekreteeritav pankreasenõre sisaldab kõiki toitained lagundavaid ensüüme ·Pankrese peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes sooleepiteelis sünteesitud ensüümidega ·Pankreasea mülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud ·Pankrese lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensooleepiteeli kaudu. HORMOONID ·1902.a.inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt põhjustab verre süstituna intensiivset kõhunäärmesekretsiooni. ·Aastal 1905 võeti E