Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse kato...
20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Naisõiguslaste võitlus, mis algas juba 19. sajandi lõpukümnenditel, hakkas nüüd vilja kandma. Selle võitluse tulemusel said naised valimisõiguse. Inglismaal juhtis naisliikumist Emmeline Pankhurst, kes sai 19. sajandi lõpus suure naisteühenduse juhiks. Naiste täielikku valimisõigust õnnestus tal näha veel enne oma surma 1928. aastal. Pankhursti võitluslippu viisid edasi üha uued naised. Wirginia Woolf arutleb oma teoses ,,Oma tuba" (1929) naiste eneseteostuse teel olevate takistuste üle. USA-s avas Margaret Sanger 1916. aastal esimese sündivust reguleeriva naistekliiniku. Sama julge sammu astus 1921. aastal Inglismaal Marie Stopes (1880-1958). Hoolimata tervishoiuorganite vastuseisust, jagasid mõlemad naistekliinikud teadmisi soovimatu raseduse vältimisest.