kodus laste järele. Rõivastus. Prantsusmaa mood osutus kogu moeteadlikus maailmas ebatavaliselt mõjukaks. Kuni 1675.a. tegid jõukale rahvale rõivaid teenrid või õmblejad.Pärast seda võtsid töö üle moekavandajad ja rätsepad. Piiratud võimalustega peredes jäi õmblemine majaemanda tööks,kes tegi ka kõik vajalikud voodiriides ja aluspesud ning parandas rõivaid. Naiste rõivastus. 18.saj. kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid,mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunad kuni poolteist meetrini.Pidudel olid panjeed eriti volüümikad,kodus olid need tagasihoidlikumad. Marie Antoinette'i ei sallinud korsette,ka kadusid tema ajal moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus.
(17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused. Tööstus ja kaubandus olid Euroopas heal järjel, kuid monarhidel ega aadelkonnal polnud selles mingit osa. Asjade kulgu määras nüüd linnastunud keskklass ehk kodanlus. Naiste riietus: 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Pidutualettide panjeed olid eriti volüümikad, kodus rahulduti tagasihoidlikumate mõõtmetega. Kogu konstruktsioon koosnes mitmest riide külge õmmeldud metallvõrust, millest ülemine kinnitati ümber vöökoha. Hilisemal ajal oli võrusid järele jäänud ainult kaks ning neid hoidis paigal rihm. Lõpuks agatüdinesid naised
(17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused. Tööstus ja kaubandus olid Euroopas heal järjel, kuid monarhidel ega aadelkonnal polnud selles mingit osa. Asjade kulgu määras nüüd linnastunud keskklass ehk kodanlus. Naiste riietus: 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Pidutualettide panjeed olid eriti volüümikad, kodus rahulduti tagasihoidlikumate mõõtmetega. Kogu konstruktsioon koosnes mitmest riide külge õmmeldud metallvõrust, millest ülemine kinnitati ümber vöökoha. Hilisemal ajal oli võrusid järele jäänud ainult kaks ning neid hoidis paigal rihm. Lõpuks agatüdinesid naised