Piiratud võimalustega peredes jäi õmblemine majaemanda tööks,kes tegi ka kõik vajalikud voodiriides ja aluspesud ning parandas rõivaid. Naiste rõivastus. 18.saj. kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid,mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunad kuni poolteist meetrini.Pidudel olid panjeed eriti volüümikad,kodus olid need tagasihoidlikumad. Marie Antoinette'i ei sallinud korsette,ka kadusid tema ajal moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning
mõõtmetega. Kogu konstruktsioon koosnes mitmest riide külge õmmeldud metallvõrust, millest ülemine kinnitati ümber vöökoha. Hilisemal ajal oli võrusid järele jäänud ainult kaks ning neid hoidis paigal rihm. Lõpuks agatüdinesid naised ebamugavusest, mida neile valmistas enese nii laia kleidiga tõlda või teatriloozi mahutamine, ning panjeed läksid pikapeale moest välja. Panjeedega seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Tüüpilise õukonnariietuse kitsad varrukad lõppesid küünarnuki juures allapoole laienevate pitsvolangidega, mille küljes võis näha pitslehvi või kunstlillede kimbukest. Teine volang oli tavaliselt kaeluses, lehve oli ka suure väljalõikega korseti ehk modestie` küljes
mõõtmetega. Kogu konstruktsioon koosnes mitmest riide külge õmmeldud metallvõrust, millest ülemine kinnitati ümber vöökoha. Hilisemal ajal oli võrusid järele jäänud ainult kaks ning neid hoidis paigal rihm. Lõpuks agatüdinesid naised ebamugavusest, mida neile valmistas enese nii laia kleidiga tõlda või teatriloozi mahutamine, ning panjeed läksid pikapeale moest välja. Panjeedega seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Tüüpilise õukonnariietuse kitsad varrukad lõppesid küünarnuki juures allapoole laienevate pitsvolangidega, mille küljes võis näha pitslehvi või kunstlillede kimbukest. Teine volang oli tavaliselt kaeluses, lehve oli ka suure väljalõikega korseti ehk modestie` küljes
annaabi.ee 
