oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1
sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Forbenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. · Jne. Geertzi lugedes saite mõningaid vastused. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlike suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1
annaabi.ee 
