Kreekast. Isokrates uskus, et retoorika on kasvatuse ja eetika alus, sest aitab sõnastada rahvale arusaadaval moel üldkasulikke eesmärke. Ta koostas nii poliitilisi tellimustöid (sageli silmapaistvatele võimukandjatele väljapool Ateenat) kui ka enese vaateid avavaid poliitilisi programmkõnesid, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu küll ise ette ei kandnud. Viimastes ülistas Isokrates kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes 380 eKr olümpiamängudel ette kantud "Panegüürikas" (peokõnes) helleneid Ateena ja Sparta juhtimisel ühinema ajaloolise vaenlase Pärsia vastu. Juba kõrges eas pöördus ta Makedoonia kuninga poole avalikus kirjas, kus kutsus Philippost ühendama helleneid võitluseks Pärsia vastu. PLATON: Sokratese kõige kuulsam õpilane Platon (427 - 347 eKr) oli Ateena aristokraat, kes pärast õpetaja surmale järgnenud pagulust Itaalias ja Sitsiilias naases 380-tel aastatel eKr
paljudes polistest, moodustasid Ateenaski sõjaväe peajõu nüüd palgasõdurid, mis muutis väe finantseerimise riigile senisest koormavamaks ja tõstis rahastamisküsimused poliitilise arutelu keskpunkti. Neil aastatel tõusis Ateenas kuulsuse tippu poliitilise retoorika suurkuju Isokrates, kes tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Oma poliitilistes programmkõnedes, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu ise ette ei kandnud, ülistas Isokrates eeskätt kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes näiteks 380. a. olümpiamängudel ette kantud "Panegüürikas" (peokõnes) helleneid Ateena ja Sparta juhtimisel ühinema ajaloolise vaenlase Pärsia vastu. Samasse perioodi jääb teisegi kuulsa ateenlase Platon loomeaeg. Pärast õpetaja Sokratese surmale järgnenud pagulust Itaalias ja Sitsiilias naases ta 380datel aastatel kodulinna ja rajas selle lähedal Akademose gümnaasiumis oma filosoofiakooli (Akadeemia). Kuningarahule järgnenud perioodil valmis muu hulgas ka
annaabi.ee 
