vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda. Tõeliselt tänapäevased pangad tekkisid aga renessansiajal Euroopas. Alates 16. sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja deposiitpankadeks. Valuutavahetuspangad ei tegelenud pangandusega selle tänapäevases tähenduses. Üks funktsioon oli välisvaluutaga arveldamine. Teine, peamine, funktsioon seisnes aga selles, et valuutavahetuspank võttis vastu väärismetalle ja muutis selle pangarahaks. Kui panka toodi kulda kullakangide või välisvaluutana, siis pank vermis sellest pangaraha, mida kaupmehed koheselt aktsepteerisid. See tähendas, et kaubatehingut tehes ei pidanud enam kulda kaaluma ja hindama selle väärtust, vaid sai maksta müntidega, millel see oli juba kindlaks määratud. Valuutavahetuspangale tähendas see, et neil ei olnud kunagi vaja omakapitali kliendile antava pangaraha väärtus oli võrdne sellega, mis panka toodi.
valuutakomitee süsteemi, mille kasutamisel on ringluses olev rahamass täielikult tagatud võõrismetalli- ja kullavarudega. Pangaraha mõistega on hõlmatud pankadevahelistes arveldustes kasutatav ja ülekannetes kajastuv raha. Seega pangaraha füüsilisel kujul ei eksisteeri. Seda mõistet ei kasutata selle raha kohta, mis on reaalselt paigutatud ja füüsiliselt olemas pankade hoidlates. Nt sularaha hoiustamisel panka muutubki see pangaarvel kajastatavaks pangarahaks. RAHA FUNKTSIOONID Vahetusvahend maksevahend Arvestusühik mõõtühik kõikide varade väärtust hinnatakse rahas Akumulatsiooni ja laenamise vahend täna säästetud raha saab kasutada tulevikus Raha loomise protsessiks nim kommertspankade tegevust, mille kõigus nad annavad laenudena võlja panka hoiustatud raha. Keskpanl kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Kohustuslikuks reserviks on seadusega kehtestatud rahasumma, mida
annaabi.ee 
