Ei olnud just eriti atraktiivne soetada börsilt ettevõtte aktsiat, mida juhiti teiste ettevõttega seotud osapoolte (grupi) huvides. On esinenud olukordi, kus Jaapani väikeaktsionärid on andnud ettevõtte juhtkonda 1000 ndeid kordi kohtusse väikeaktsionäride huvidega mittearvestamise pärast oma juhtimisotsuste langetamisel ja see on viinud isegi praktikani, kus ettevõtte juhtkond kindlustab end kindlustusettevõtetes kohtukahjude vastu (Economist ,november 1999). Jaapani panganduskeskses süsteemis hoitakse seega aktsiad pankade poolt korporatiivse kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult (nagu portfelliinvestorid oleks seda soovinud). Seetõttu on Jaapani aktsiaturud on olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele kuni tänase päevani ka suhteliselt mitteatraktiivsed. Samuti soovitakse ring-omanduse süsteemiga kaitsta Jaapani korporatsioone
nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Cross-holding-süsteem. Selles süsteemis on pangandus välja kujunenud kontsernina, kuhu kuuluvad ka finantsäriga mittetegelevad ettevõtted. Sellist äriühendust nimetatakse Jaapanis keiretsuks. Pangad on ettevõtete ja ettevõtted pankade osanikud. Jaapani panganduskeskses süsteemis hoiavad pangad seega aktsiaid kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult. Seetõttu on Jaapani aktsiaturud olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele tänaseni väheatraktiivsed. Väliskapital on Jaapanisse tulnud laenude kaudu läbi pankade. Jaapani finantssüsteemi võibki seetõttu rohkem seostada Mandri-Euroopa kui anglosaksi süsteemiga. 1
annaabi.ee 
