oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline. Pangad ei ole olnud finantsinfrastruktuuride innukad arendajad, sest nende roll sellega väheneks sama põhimõte kehtib ka tänapäeval. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid likviidsed raha ja kapitaliturud, milledel pangad otseselt riske ei võtnud see viis isiklikel suhetel põhineva panganduskeskse finantssüsteemi muutumisele standardiseerituks finantstoodete ja transparentseks turukeskseks finantssüsteemiks (commoditisation of finance), kus kõik turul tegutsevad institutsioonid olid võrdsed. Enne määras laenu hinna pankur, nüüd turg (nõudluse ja pakkumise vahekord). Kaubeldi standardiseeritud finantstoodetega, mille hinna kujundas nõudluse ja pakkumise tulemusena turg. Transaparentsus võimaldas klientidel võrrelda erinavaid finantstooteid ja valida enda jaoks parim
1.4. Finantssüsteemid Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Antud alapunktis tuuakse välja erinevad finantssüsteemid ja iseloomustatakse neid lähemalt. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: · Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; 1 · anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem ; · Jaapani cross-holding-süsteem. Mandri-Euroopa finantssüsteem. Tegemist on panganduskeskse süsteemiga. Selles süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Ettevõtetele asetatakse ka muid sotsiaalseid eesmärke, nagu tööhõive tagamine jmt. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid.