innovatsiooni tulemusena on kerkinud esile mitmeid uusi võimalusi, mis tänaseks juba laialdaselt kasutusel. Pangalaenud on paljude VKEde ja ettevõtjate jaoks kõige tavalisem välisfinantseerimise allikas, kes on oma asutamise, rahavoogude ja investeerimisvajaduste rahuldamiseks sageli väga sõltuvad krediidiandjatest. OECD on oma 2015.aastal ilmunud tööpaberis ilmekalt välja toonud, et aastatel 2008–2009 toimunud ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tekkinud pangakrediidi piirangud (kuna pangad proovisid täita usaldatavusnormatiive), mis muutsid VKEde sektori finantseerimise haavatavaks. Kuna paljud ettevõtted olid kriisi üleelamiseks kohustatud suurendama finantsvõimendust, siis on muutunud üha pakilisemaks tugevdada oma kapitalistruktuure ja vähendada sõltuvust laenamisest. Seetõttu oli ja on ka edaspidi vaja laiendada VKEdele ja ettevõtjatele kättesaadavate rahastamisvahendite valikut, et võimaldada
See kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. • Keskkonnajuhtimissüsteemirakendamisega kaasnevate eeliste ja sellega seotud töö hindamisel võtab organisatsioon arvesse mitte ainult finantsaspekte (kulude kokkuhoid, tootmise efektiivsus, turupotentsiaal), vaid ka keskkonnaküsimuste puudulikust lahendamisest tulenevaid riske (õnnetusjuhtumid, raskused pangakrediidi ja teiste investeerimisvahendite saamisel, turu kaotus) Keskkonnajuhtimine. Põhisstiimulid 1. Majanduslikud põhjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressursside säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulusid kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida. Keskkonnajuhtimise juurutamise algetapil ületab tihti majanduslik kokkuhoid julgemaidki prognoose. Hästi toimiv keskkonnajuhtimis- süsteemi aitab ennetada ja ohjata tegevusest tulenevaid keskkonnariske. 2