kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot Ehk maksujõuestus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksukohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine nind saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõudeid. Ettevõtte edu ja ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonnatingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjuseks võib olla kehv juhtimine, mitteteadlik kontroll või segadused varaga ümberkäimisel
Loomist vajab Eesti ühiskonna vajadusi kõige paremini rahuldav raharinglussüsteem. Keskpank aitab kaasa sularahata maksevahendite kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja õigusliku keskkonna loomisele. Eesti Pank loob reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja käivitab tähtajalise netoarveldussüsteemi jaemaksete arveldamiseks, et muuta Eesti krooni ülekandesüsteemid turvalisemaks, kiiremaks ja säästlikumaks. Pankasid kontrollib praeguseni Eesti Panga juures tegutsev Pangainspektsioon. Aga on juba alustatud ühtse finantsjärelvalveinstitutsiooni moodustamist samuti Eesti Panga juurde, kuid senisest laiemate funktsioonidega ja märksa suurema iseseisvusega. Veidi rohkem kui kümne aasta eest startinud Eesti kommertspangandus on arenenud tormiliselt. Alakapitaliseeritud arvukad väikepangad kujunesid läbi erinevate arengute tänasteks suurpankadeks. Seda tänu nii kommertspankurite jõupingutustele, kui ka Eesti Panga poolt kehtestatud rangetele
annaabi.ee 
