2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski. Pangaruppide turupõhine rahastamine Intressimäärade tõusu tagajärjel on Eestis tegutsevate pankade emapangagruppide tulu kahe viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda. Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide
Seetõttu on Eesti Panga poliitika rahareformijärgsel perioodil olnud suunatud pankade kapitaliseerituse tugevdamisele ning piisavate likviidsuspuhvrite kindlustamisele. Eesti pangandussektoris domineerivad kaks universaalpanka, mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber moodustuma konsolideerimisgrupid, mis võimaldavad pankadel pakkuda laialdast valikut finantsteenuseid. Tänaseks omavad pangagruppide liikmed ka ca 95% liisingu- ja varahalduseturust ning ca 25% kindlustusturust. Viimastel aastatel on panganduses toimunud märkimisväärne tehnoloogiline areng, eelkõige elektroonilise panganduse vallas. 1998. aasta sügisel kahe suurema panga poolt korraldatud aktsiaemissioonide tulemusena omandasid Rootsi pangad neis strateegilise osaluse. Seoses väliskapitali kaasamisega paranesid finantsasutuste kapitali adekvaatsuse ja maksejõulisuse näitajad
annaabi.ee 
