Tuleb tähele panna, et tegemist oli nominaalse intressimääraga, aga rahandusotsused tuleb teha tegeliku intressimäära järgi. Jooniselt 4.2 selgub, et alles 1998. aastast on hoius pangas majanduslikult kasulik, sest reaalne intressimäär ületas nulli piiri. Kahjuks on näha ka see, et reaalne intressimäär on muutunud viimastel aastatel negatiivseks. Seetõttu tuleks eelistada aktsiainvesteeringut, kuid erinevalt pangadeposiitidest kaasneb sellega ka oluliselt suurem risk, mida järgnevalt käsitletaksegi. 4.5. Risk Rahandusteoorias defineeritakse riski kui võimalike tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes. Finantsanalüütikud kasutavad riskist rääkides mõistet "volatiilsus" (volatility). Väärtpaberi tulususe vola- tiilsus on seda suurem, mida laiem on võimalike tulemuste ulatus ning mida suurem on ekstreemsete tulemuste (nii positiivsete kui ka negatiivsete) tõenäosus
õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on õiged ( raha on võrreldes kõikide teiste kaupadega kõige likviidsem, likviidsus näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab vara konverteerida sularahaks, rahaagregaatidest on