Kuna keskpank vastutab raha emissiooni eest, siis peab ta ringluses olevat raha massi mõõtma ja arvestama ühiskonna ja majanduse raha nõudlust. Kuni 19. sajandi alguseni kasutati ringluses valdavalt sularaha. Kuid siis hakkas suurenema ülekande raha osakaal. Põhjus on selles, et kommertspangad mõjutavad ringluses olevat raha hulka läbi raha loomise protsessi. Võib öelda, et kommertspangad emiteerivad raha juurde ringlusesse. Raha loomise protsess saab toimuda ainult läbi pangaasutuste. Raha loomise protsess eeldab seda, et raha hoiustatakse ja laenatakse välja. Oletame, et otsustasime panga teha. Seega esimeseks huviks on kliendid, kes raha tooks. Võimalikult palju deposiite. Esimene klient deponeerib meie panka 100 €. Seega kassa on meil siis 100 ning hoius/deposiit on samuti 100. V(ara) K(ohustus) Kassa: 100 Hoius: 100 7
Kaasaja demokraatlikes riikides kaldutakse rohkem pooldama valitsusest sõltumatut keskpanka. See on kaasa toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt, kus keskpanga rahapoliitikale on antud suurem sõltumatus. Sellist suunda rakendatakse ka Eestis. Keskpanga iseseisvusega on seotud kui valitsuse keskpanga või valitsuspanga roll. Paljudes riikides keskpangal seda funktsiooni ei ole ning valitsus korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaasutuste kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank panga järelevalvet ning panga klientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teotada keskpank kui selle võib asutada ka eraldi institutsioon, milleks Eestis on finantsinspektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi institutsioon, Eestis on selleks tagatisfond. Kuna ajaloos oli periood, kui keskpangale oli
annaabi.ee 
