kuulipildurina punaste rünnaku ajal. Sain lõppeks uue teenistuskoha Marokosse, jällegi ühe rügemendi muusikagruppi, kus leidsin ees mitmeid kaaslasi Indo-Hiina päevilt. Pärast pikemat puhkust Maroko pealinna Rabati lähedal asuvas suvituskohas algas uus teenistus, mis seekord möödus ainult muusika tähe all ja kestis kaks aastat. See teenistus toimus vanas kuulsas Maroko linnas Fez'is. Lahingud olid nüüd lõplikult selja-taga ja nii panengi Leegioni-elamuste kirjeldamisele punkti. (Lõpp.) Aks. VÕÕRLEEGIONÄRINA INDO-HIINAS (1) Koostanud E. Lillemaa andmeil Snaiper Eesti sõjameestel on tulnud ajaloo vältel võidelda endist mitteolenevate olukordade tõugatuna õige mitmetes võõrastes armeedes ja paljudel kaugetel sõjatandritel, kuid siiski vaid vähesed Prantsuse Võõrleegioni ridades. Järgnevad read on koostatud ühe eesti sõjamahe poolt oma
Ükskõik! Miski ei muuda enam midagi. Kogu Teie veri ei suudaks mind enam aidata. Ei, ka see mitte! Nõnda on hea, nõnda on kõige parem ja kindlam. Paratamatus on ikka kõige parem ja kindlam. ...See on eelviimne kord, kus ma pliiatsi kätte võtan, nõnda arvan. Viimses kirjas ütlen Teile veel midagi, ütlen seda ainult sellepärast, et siis, kui seda loete, mind ei ole enam. Siis panen ka oma nime alla, sest varsti pole ma üldse muud, kui aga paljas nimi. Sellepärast panengi ta kirja lõppu nagu lõhnava lille. Kui ma ainult teaksin, missugune lõhnab teie meelest kõige paremini, kas Ramilda või Rimalda, Radilma või Ridalma, Darilma või Diralma, Dalmira või Dilmara, Ramaldi või Maraldi..." XXXIX. Sellega kiri lõppeski. Indrek pööras mitmel korral viimast lehte, pööras kõiki lehti ja luges neid ikka ja jälle uuesti külmas klassis, kuhu ta puges üksindusse, aga kustki ei leidnud ta lubatud viimset teadet ega allkirja
annaabi.ee 
