· Lepingu tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni; · Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada; · On lubatud nõude tagamine mitme asjaga; · Lõpeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävimisel. Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma, vastuollas hüvitab ta pantijale tekkinud kahju; Pandipidajal ei ole õigust asja kasutada, kui Pandilepingus pole ette nähtud teisiti Panditus asi tuleb käsipandi lõppemisel pantijale tagastada. Kui pandiga tagatud nõue ei ole täidetud, tekib panditud asja müügi õigus(avalik enampakkumine). Raha, mis katab võlgu ja müügikulud võtakse ära, järelejäänud raha tagastatakse pantijale. 2.Registerpant · Panditud asi jääb pantija valdusee · Pant registreeritakse seaduses sätestatud korras · Registerpandi andmetega on igaühel õigus tutvuda
ostueesõigus kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus. Ostueesõiguse mõiste ei tulene, et müüjal on kohustus teatada seda eesõigust omavale isikule soovist asi müüa. Küll aga müüja, kui ta ei teata, võtab endale riski, et ostueesõigust omav isik kasutab kinnisasja müümisel oma õigust asuda omandaja asemele. 119. Pandi mõiste ja liigitus. Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditus vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandi liigid: 1) vallaspant (käsipant-panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; registerpant- valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris; väärtpaberite pantimine- toimub nagu käsipant väärtpaberi valduse üleandmisega; kinnipidamisõigus- võlausaldaja peab kinni tema seaduslikku valdusse sattunud võlgniku asjad) 2) kinnispant (hüpoteek) 120. Mis on registerpant?
annaabi.ee 
