Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud kirjalikult) ka panditava eseme valduse üleadmine pandipidajale väljapoole nähtavuse eesmärgil. Pantida on võimalik ka varalisi õigusi, mida on võimalik ka üle anda ja õiguste pantimisena on käsitletav ka väärtpaberite pantimine. Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja
hinnatavate nõuete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiandja on pantija, pandi saaja on pandipidaja. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandipidaja panditud eseme müüa (reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantija võib olla ka kolmas isik, kes tegutseb omaniku nõusolekul. Pantida ei tohi munipitsaalvara. Vallaspant Käsipant - nõutav lisaks pandiseadmise kokkuleppele ka asja üleandmine pandipidaja valdusesse. Registerpant Kommertspant Õiguste pant Kinnispant Lepinguline hüpoteek Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant? Registerpandi puhul jääb panditud asi pantija valdusesse ning pandi tekke momendiks on pandi registereerimine seadusega ettenähtud avalikus registris. 15. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine? Transpordivahendite pantimine toimub registerpandina. 16. Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
annaabi.ee 
