on panditud asjale õigusi. Kui pandilepingus on kokkulepitud müügi viis ja pandipidaja rikub seda, siis vastutab ta tekitatud kahju eest. Müügi puhul loetakse pantija kohustus täidetuks saadud raha ulatuses. Maha arvatakse müügikulud. Ülejäänud raha antakse pantijale, AÕS § 295. ÕIGUSTE PANTIMINE: Kuigi õigused ei ole asjad, nimetatakse pandiõigust õigustele (sh nõuetele) asjaõiguseks (pandipidaja omandab pandi kaudu otsesed õigused pandiesemele). Õiguste pantimiseks pantija ja pandipidaja kirjalik kokkulepe. Pantija ja pandipidaja võivad enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ainult ühiselt, pärast müügiõiguse tekkimist aga üksnes pandipidaja ja ka võlgnik võib siis kohustuse täita ainult pandipidajale, loetakse täidetuks võlausaldajale. Pandipidajal on kohustus teavitada võla sissenõudmisest kohe võlausaldajat.
ainult siis, kui ta on ühtlasti võlgnik ja seda kohustust peab ta tätima just võlgnikuna, mitte aga omanikuna; · Peab olema absoluutse õigusena kõigile nähtav kinniasjade puhul on publitsiteedivahendiks pandiõiguse kandmine kinnistusraamatusse, vallasasjade puhul puhul reeglina pandieseme üleandmine võlausaldajale; · Allub vanusepõhimõttele ühele ja samale pandiesemele seatud pandiõigustel on järjekohad; · Koormab üksikuid esemeid selgusepõhimõttest tulenevalt ei saa pandiõigusega koormata võlgniku vara või selle osa. Varem loeti pandiõigust aktsessoorseks õiguseks (kõrvalõiguseks), mis eeldas alati tagatavat kohustust (peakohustus). Viimase lõppedes lõppes ka pandiõigus. Nüüd tunneb Eesti õigus ka selliseid pandiõiguse liike, mille tekkimiseks ei ole vaja tagatava nõude olemasolu (hüpoteek,
annaabi.ee 
