Hispaania gripp Hispaania gripiks nimetatakse jaanuarist 1918 detsembrini 1920 pandeemiaks kujunenud gripiviiruse lainet. Hispaania gripi puhul peeti kummaliseks, et see mõjus eriti laastavalt noortele terve immuunsüsteemiga inimestele. Esimeste sümptomite ilmumisega algab ka kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Pandeemia põhjuseks oli immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsioon organismi tunginud viirusele: kopsuhaigust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele. Viirus suudab välja lülitada RIG1 geeni, mis põhjustab
I Maailmasõjas oli hospidaliseerimisel epideemia tagajärjel rohkem inimesi kui haavade tagajärjel. Hinnanguliselt oli surnuid vahemikus 20-100 millionit maailmas http://www.communicationagents.com KOKKUVÕTE Epideemia leiab aset siis kui haigus mõjutab ebapropotsionaalselt suurt hulka elanikkonda. Näiteks haigestub erakorraliselt palju inimesi ühes linnas. Kui haigestumine toimub veelgi suuremas ulatuses siis loetakse seda juba pandeemiaks. Epideemiad esinevad enamasti tsüklitena ja nende esinemise sagedust on enamasti raske ette ennustada. Epideemia on lõppenud siis kui teatud hulk elanikkonnast on nakkuse läbi põdenud või siis vaktsineeritud. Sellisel juhul pole haiguse tekitajal enam leida mitteimmunset inimest kellele nakkus edasi kanda. Käesolevast referaadist järeldub et, väga paljud erinevad nakkushaigused varitsevad meid igal sammul
annaabi.ee 
