koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. 1770
koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 3 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja