Pampad Romet Müürisepp 10.B 2011 Abiootilised tegurid · Päikesevalgust iga päev ja kõik taimed saavad piisavalt valgust, aastas paar korda on seal põud · Keskmine temperatuur on 18 kraadi celsiuse järgi, suvel on kõrgem ja talvel madalam temperatuur · Enamus ajast puhub seal tuul (külm põhja tuul) · Pole eriti niiske, pigem kuiv Taimeliigid · Põhiliselt kasvab pamparohi, mis on kuivalembeline, kõige rohkem sobib talle päikeserohke ala · Pole palju puid, sest esineb palju tulekahjusid, pamparohi suudab uuesti kasvama hakata, aga puud mitte · On erandlik puuliik, mis suudab end tule eest kaitsta "ombu" Põhilised loomaliigid · Pampahirv · Pampajänes · Pampakass · Pamparebane · Valge-kõrvuline opossum · Erinevat liiki armadillod · Geoffroy kass, oma halli karva ja mustatriibuliste jalgadega on peaaegu nähtamatu pampas
Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad on alapoolelt kaetud
mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks. 3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad. 6. Taimestik. 1) Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised. 2) Esimene taim: pamparohi Pamparohi on võimas kõrreline lehepuhmas. Kasvab tasandikel ja madalikel. Pamparohu kohal hõljub kümneid jaanalinnusulepehmeid õisikuid. Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi. Teine taim: karuohakas Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil. Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik
looduslikud rohumaad peaaegu täielikult üles haritud. Põldudel kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, päevalilli, sojaube ja maapähkleid; loomasöödaks ristikut ja mitmeid teraviljakultuure. Loodusliku taimkattega alasid on pampas säilinud väga vähe ning allesjäänuid ohustab ülekarjatamine ja sellest tulenevad erosioon ning kõrbestumine. Pampa kõige silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliste liike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavatesse perekondadesse, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku
annaabi.ee 
