kohvri sinna. Isa tahis ka ruudulise pambu sinna visata, aga pamp oli viskamiseks liiga raske. "Uhh," oigas isa. "Mis tal võib küll seal sees olla?" Ähkides vinnas isa ruudulise rätikusse seotud pambu pagasiruumi. "Vähemalt kakskümmend kilo!" "See on kindla peale tema jõekivide kogu," ütles Peter. "Seda tassib ta ühtelugu endaga kaasa!" "Huvitav, väike kollektsionäär," ütles isa, naeratas Jasperile ja osutas ruudulisele pambule pagasiruumis. "Stones?"(,,Kivid?") küsis ta. Jasper ei vastanud. "In Austria we have many stones, " jätkas isa vapralt. "If you are interested in stones, you will make eyes by us!"( Austrias meil on palju kivisid. Kui sa oled huvitatud kividest, sa saad tegema silmi meiega!") Jasper ei vastanud jällegi. Ta ignoreeris isa täiesti. Isa ohkas ja istus autosse. Ka meie istusime. Jasper ette, isa kõrvale. Ema taha, Peteri ja minu vahele. Ma
Liisu- raamatutes saame aja kulgemist teada Liisu sünnipäevade kaudu. Esimeses raamatus on Liisu saanud 5aastaseks. Kolmas raamat algab tema kuuenda sünnipäevaga. Nende kahe vahele peaks siis ajaliselt jääma keskmine raamat. Seega kirjeldavad jutud meile kahe aasta jooksul toimuvaid sündmusi. Aja kulg kajastub hästi väikeõe Madli arengus. Esimeses raamatus nimetatakse teda ,,kaheaastaseks kakerdavaks pambuks" ning ka teises raamatus käitub ta veel kakerdavale pambule kohaselt, kes poetab taigna sisse terve muna ja tõmbab ümber maitseaineriiuli. Kolmandas raamatus räägib Madli juba pikemaid lauseid, ja mis kõige olulisem, on ära õppinud numbri 112 ja suudab hädasolevale õele päästjad kutsuda. Kõikide raamatute lõpus on lõppsõna, kus jutustaja annab ajalise ettevaatena teada, mis on järgmises osas tulemas. 3.4.3. Tegelased Lasteproosat kannab kangelane. Laste seas on populaarsed lood, kus lapsel on silme
annaabi.ee 
