Reformatsioon teravdas rahvuslikke vahekordi, vähemalt linnades, ja seal oli nõrgemaks pooleks endiselt eestlased. (idic) Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas pärast reformatsiooni võis koguni taanduda, sest vana katoliikluk valmulikkond tõrjuti välja ja uutel sisserännanud jutlustajatel ei olnud põlisrahvastega mingit kogemust ega ka keele oskust. (Laur, 1999) On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. (Estonica, 2010) Haridus Keskajal mängis hariduselus suurt rolli kirik. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolis õppisid tulevased toomhärrad, kuid juba 15
seda ei saa aga pidada tõendiks eesti keele tegeliku kasutamise suurenemisest kirikuelus. Varasemate kirjalike tekstinäidete puudumine ei tähenda eesti keele vähest kasutamist kirikuelus enne reformatsiooni. Katolikuajal oli kogu Euroopas kombeks panna näiteks jutlusetekste kirja ladina keeles, esitada neid tegelikult aga rahvakeeles. On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist
annaabi.ee 
