15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles, kuid hiljem vene keeles. Esimeseks rektoriks sai G.F. Parroti. 19. saj keskel oli kehtestatud koolisundlus ja teisel poolel pääses võidule ühtne kirjakeel; 19. saj algul oli luteri usu kirik. Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus vennasteliikumine, ulatuslikud palvetunnis eri paigus, mis ühines keskpaigaks väljarändamisliikumisega; 1843.a loodi uus eesti keele grammatika; Kultuurikeskuseks oli Tartu, toimus seltsiliikumine, arhitektuuris oli valdavaks stiiliks klassitsism, toimus estofiilide liikumine, Õpetatud Eesti Selts loodi Faehlmanni poolt, samuti suurenes lugemisoskus pea 100 %-ni, rajati elementaarkooliõpetajate seminar. Karl Ernst von Baer oli embrüoloogia rajaks
Kersti Merilaasi õde Liidia suri 12. veebruar 1927 kui oli vaid 11-aastane. Kerstile oli see suur hoop südamesse. ,,Õekese surm", mis on kirjutatud 14-aastase tütarlapse püüdliku keerukusega, vormub esimeseks luuletuseks, mis näeb trükivalgust. Ajakirjas ,,Elukevad" 1927, nr.8 leiab aset debüüt nimekiri E.M. all. Tegemist oli kristliku noorsooajakirjaga. Pärast Liidia surma, hakkas Eugenie koos emaga käima Väike-Maarja palvetunnis, kus jutlustajaks oli Evald Mänd, kes luges noore Kersti luuletusi, millest mõnigi jõudis E.Männi vahendusel ajakirjaveerkudele. Hiljem kohtus Merilaas Jakob Liiviga, kellele ta näitas enda lauasahtlivärsse ja Liiv käskis tal kindlasti kirjutamisega edasi tegeleda 13. juulil 1935. aastal kirjutab Evgenia Moorberg Rakvere linnavalitsusele kaks avaldust eesnime ja perekonnanime muutmise asjus, põhjuseks nime võõrkeelne kuju. Nii sai Eugenia Moorbergist Kersti Merilaas. 1936
Poole tee peal koju tahtis minna tagasi, et anda Peetrile poja teenitud raha nahkade eest, kuid Jüri soovitas selle mõne päeva pärast Peetrile vaikselt pihku anda, sest sellist raha oli raske vastu võtta. Õhtul vaatas Jüri oma laevapuid. Tulid vaiksed ja soojad päevad. Jüri ja Kustas läksid ööseks võrke vette panema. Rannas nägid nad eemalt Võrke Leenat, kes väga hädiselt ja õnnetult ämbriga toimetas. Kodus oli ema just väikse Ehte magama pannud, kuna Tooni oli jälle palvetunnis. Tooni saabus alles, kui kõik peale Kustase magasid, kellega Tooni ka natuke juttu ajas. Hommikul läks Kustas isaga võrke välja võtma. Saaki oli vähem, kui loodeti. Õhtupoole saabus koju ka Lui, keda soojalt vastu võeti, Toonil silmad märjad. Kustas mängis veel pilli. Öösel käis Kustas Sohvi juures Hüdjapel, hommikul oli ta tagasi omas voodis. Öine vihm oli olnud tugev. Kaarel narritas Kustast öise ''kalalkäigu'' pärast. Kaarel mõtles merele võrke tühjendama minna ja
annaabi.ee 
