Peale öist jumalateenistust järgnes neli tundi uneaega. 5:15 oli äratus, millele järgnes kongide ülevaatus ja individuaalne palve. 6:15 - 8:00 oli hommikune jumalateenistus. Peale seda, kaks tundi tööd ja tagasihoidlik hommikusöök. Peale hommikusööki palve kongis ja pühakute elulugude lugemine. 11:30 15:00 oli tööaeg. Kui tööaeg lõppes oli pooleteise tunnine lõunane jumalateenistus. Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid vaimulikud preestrile pihtima. 20:00 oli öörahu. Kloostri eeskirjade vastu eksinuile olid määratud kindlad karistused. Tavalised kartistused olid 36 või 300 piitsahoopi. Suure pattude korral pidid mungad kandma paljal ihul okasvööd. Peale selle, et niigi raske päevakava oli kurvav, väsitasid munki veel hulgaliste nakkushaiguste levik. Nakkushaigused levisid, kuna hügeenist ei peetud kloostrites erilist lugu. Ka paastumine põhjustas tihti suuri
hoidmiseks. 2) Midagi ei ole salaja tehtud, mis kuu, päeva all pole nähtud. 8. MURDESÕNAD. Populaarses telemängus „Me armastame Eestit“ on olnud ülesanne murdesõnade kohta. Kui oleksid publiku hulgas, kust veebilehelt otsiksid vastust Sina, et oma võistkonda abistada? http://www.eki.ee/dict/vms/ 9. Otsi välja Eesti Keele Instituudi Väike murdesõnastik ja kirjuta, mida tähendab sõna „kool“ Räpinas ja Setumaal? Kool - palvetund 10. MÕISTATUSED. Kirjuta siia veebilehe aadress, kust leida Arvo Krikmanni koostatud mõistatuste andmebaasi. http://www.folklore.ee/moistatused/ 11. Kirjuta 3 mõistatust, mis sisaldavad sõna "raamat" ja mõistatusi, mille vastuseks on "raamat". Milliseid on rohkem? Sisaldavad sõna "Raamat": Mitu tähte on raamatus? Vastuseks on "Raamat" : Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest. Neli nurka valge põld, musttuhat musti poisse peal. Hääletu tumm, aga räägib palju.
Päev, mil nad üheskoos palvetama hakkasid, oli neljapäev ning nii iga nädal, vahele ei jäetud kordagi, palvetamisel oli igal korral erinev juht, kes luges palvet valjusti, teised ümisesid talle mõttes kaasa, täpselt samu sõnu, nii sai igaüks iseenda mõtteid väljendada, kui nende kord juht olla oli. Oli möödunud 5 kuud, iga nädal oli Indrek koos perekonnaga enda palverutiini jälginud, oli reedena päev, eile peeti jällegi iga-neljapäevane palvetund. Kella lühem osuti asetses number ühe peal ning pikem osuti omakorda kaheteistkümne peal, mis tähendas, et kell oli täpselt üks päeval, imekombel paistis päike eredalt otse silla alla, mida pole kunagi varem kell üks päeval juhtunud, Indreku sisetunne ütles, et tänane päev tuleb kuidagi erinev. Nende hurtsikut polnud külastanud mitte ükski hing peale nende endi, peale seda, kui nad noorukid politseile üle andsid. Nüüd, kui päike oli juba tund aega ühel kohal
härra Ollino astus tema juurde ja sosistas mõned saksakeelsed sõnad talle kõrva. Nõnda siis lõpetas ta poolel sõnal ja tähendas ainult: ,,Pärast, pärast! Härra Ollino tuletab mulle pärast meele." Ta tegi pahema käega mingisuguse liigutuse ja poisid hakkasid mürinal välja minema. Nüüd turgatas direktoril nähtavasti midagi uut meelde ja ta tahtis uuesti kõnelema hakata, aga ükski ei kuulanud teda enam, nii et see palvetund oleks nagu pooleli jäänud. ,,Millega see nüüd lõpeb?" küsis Indrek Liblelt klassis. ,,Mis asi?" küsis Lible nagu arusaamatuses vastu. ,,Raamatutega ikka," ütles Indrek. ,,Ä'ä ole loll!" hüüdis Lible. ,,Mis vanal sellega asja, kuhu ma oma vanad raamatud panen!" Aga ometi oli direktoril nähtavasti sellega pisut asja, sest pärast lõunat nõudis ta Indreku ühes ostetud raamatutega oma juurde. ,,Mis te neist maksite
annaabi.ee 
