See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime. Selle aatrium ja apsiid on aja jooksul umber kujundatud (liiga ariaanlik temaatika või vale keisri ülistamine), ent alles on mosaiigid seintel ja 24 sammast lihtsustatud korintose kapiteeliga. Osades kohtades on veel näha Theodorichu aegsete figuuride palvetavaid käsi. Akende kohal jookseb riba 13 väikese mosaiigiga kummalgi pool, ühel pool kujutamas Kristuse imesid ja teine ristilöömist ja ülestõusmist. Jägmises reas on kujutatud prohveteid, pühakuid ja evangeliste. Figuurid on väga individualistlikult teostatud. Viimane rida kujutab endast ühel pool 22 naispühakut kolme kuningaga liikumas Neitsi Maarja ja inglite poole ja teasel pool 26 meespühakut (nende seas püha apollinare) liikumas Kristuse ja 4 ingli poole. Ravenna San Vitale
1-5. saj rajati maaaluseid koopaid e katakombe, mida kasutai matmispaigana. Asusid linnamüüridest väljaspool, suurte teede ääres. Sealt on pärit ka vanim seina- ja laemaalid. Alguse sai keeruline kristlik sümboolika. Sümbolid võimaldasid viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos.(nt kala = Kristus, ankur = lootus, paabulind = surematus, tuvi = püha vaim, võti = Püha Peetrus, kes oli taevaväravate valvur) Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole nende väärtus suur. Tähtis on uue temaatika välja kujunemine. Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline
annaabi.ee 
