Usuti haukatagusesse ellu-hauapanused. ANIMISTLIK-kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks. Kehtis põhimõte: nagu mina muile, nii muud minule. Kui inimene käitus halvasti, siis võis loodus sama teha. OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate,vaimude heasoovlikus. ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89
juures. *Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied, tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid. Parim aeg ohverdamiseks: pühad (jõuluaeg (päikese sünnipäev), jüripäev, mihklipäev, jaanipäev), neljapäev (muinaseestlastel pühapäeva tähenduses), suurte ettevõtmiste eel (sõjakäigud, külvi algus jne). Olid palveohvrid, tänuohvrid ja lepitusohvrid (süü lepitamiseks). 6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51 *Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased jõudsid Kiievi ja Novgorodi maile ning asustasid järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina, ning
annaabi.ee 
