hing; asjade lõhkumine hauda kaasa pannes (et nende asjade hinged saaksid surnuga kaasa minna). OHVERDAMINE: · Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. · Kus ohverdati: - pühad puud (hiied; tammed ja pärnad). - ohvrikivid (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid). - ohvriallikad (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). · Milliseid ohvreid eristatakse: - palveohver - tänuohver - lepitusohver (süü lepitamiseks) · Parimad päevad ohverdamiseks: - pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev). - neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev). - suurte ettevõtmiste eel · Mida ohverdati: - vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi). N: 11.sajandi Breemeni Adami
do ut des - annan, selleks et sina annaksid (mulle) · Ohverdamise kaudu rõhutatakse ühtekuuluvustunnet, andmisega tugevdatakse või uuendatakse ühetkuuluvust · Ohverdamine kui (ära)andmine (vt ohver = and, annid) · NB! Ohverdamisega võidakse ka sidet nõrgendada; siis on toimingul tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu
annaabi.ee 
