Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja Mulla - külavaimulik Minarett – mošee kuulutustorn Mošee – islami palvekoda Muezzin – palvele kutsuja Palvepäev mošees on reede
Algas külaühiskonna sotsiaalne kihistumine. Paljude talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Talupoja enda suhe pühakutesse oli puhtalt lepinguline, maagilist laadi "sulle.mulle", mis põhines jumalustele annetamisel, et need tagaks korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Talupoegadel oli kirikuga, eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik ei olnud ainult palvekoda, vaid kogu külaelu süda. Talumehed kogunesid seal seni kuni polnud selleks spetsiaalset hoonet. Talupegade poliitiliste ja sotsiaalsete ideaalide ning ootuste vormidele olid määravaks kristlik õpetus. Nende jaoks oli hästi mõistetav nii sakramentide lepitav toime kui ka algkiriku ajalooline eeskuju. Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi.
Teekonda mõõdeti sammudega (foot). Küünar, vaks ja sõrm- need olid kõige loomulikumad ja levinumad mõõdud. Küntud maa mõõtudeks olid journal ja morgen- need tähistasid põldu, mis jõuti üles künda ühe päevaga. Iga keskaegne pinnamõõt on konkreetne, seotud kindla maatüki ja selle harijaga. Talupojale jagatava maatüki suuruse määrab tema töö, tema füüsiline kokkupuude maaga. Talupoegadel oli eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik oli palvekoda ja kogu külaelu süda. Seda väljendab hoone väline esilekerkimine talupoegade hurtsikute taustal. Kirikus, kirikuesiesl või surnuaias kogunesid inimesed koosolekut pidama; kirikus luges preester ette mitmesuguseid kogukonna ühishuve puudutavaid teadeandeid; kirikus leidsid inimesed ja nende varandus häda korral varju; kirikus tähistati arvukalt pühasid. Kirikukellad olid peale palvusele kutsumise ka ajaarvsetamiseks vajalik. Nende abil jagati päev tundideks