5. osas kritiseeriti Aleksander II Balti poliitikat, mis soodustavat separatismi. Kriitika sisu: Baltikumi talupojad polevat ikka veel õigeusklikud, jätkub eestlaste ja lätlaste saksastamine ja valitsus pole andnud talupoegadele majanduslikku tuge. Ärkamisaja üldiseloomustus Ärkamisaja periodiseering 1850. aastate lõpp 1869, juhtiv tegelane J. W. Jannsen Sündmused: 1857 ,,Perno Postimees", Jannsen 1864 palvekirjaaktsioon (Mulgimaa talupojad esitavad keiser Aleksander II-le palvekirja, milles taotlevad eestlaste õiguste laiendamist) 1864 ,,Eesti Postimees", Jannsen 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1869 I Üldlaulupidu 1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus
kasutavad ära Jakobsoni-meelsed, kes tahavad enda kätte Hurda positsioone enda kätte saada. Hurt provokatsioonidele ei allu ja EKS ja Aleksandrikooli peakomitee juhi kohtadelt ei lahku. On toimunud üks ajalehtede peatoimetajate kokkusaamine. Lehed püüdsid liidreid kokku viia, aga meestevaheline usaldamatus oli nii suur, et sellest kasu ei olnud. 68 1881. aastal mõeldi korraldada taas üks suur palvekirjaaktsioon. Otsustati, et kõik eesti organisatsioonid (16 rahvuslikku) pidid igaüks andma ühe esindaja (kokku 17 saadikut), kes pidid viima palvekirja keisrile. Suvel pidid Peterburi minema ja sinna nad ka jõudsid. Teatud põhjustel anti allkirjad palvekirjale Peterburis. 19.06 on kõik tähtsad tegelased saanud Peterhoffis keisri vastuvõtu osaliseks. Tegemist oli järjekordse suurmärgukirjaga. Korrati paljuski 1864. aasta mõtet. Mõnes mõttes oli taotlusi siiski edasi arendatud.
annaabi.ee 
