maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpuni. Üks hea muinasjutt „ Kaunitar ja koletis“ rahustab lugejat kes on kunagi kellegi vastu halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale vaesele mehele abi, ning seejärel muudab too ta koletiseks. Mees ei julge enda kodust enam välja tulla, ning kui ta ükspäev ühe tüdruku enda aiast leiab, võtab ta selle vangi, et tal oleks seltsi. Tüdruk ei saa põgeneda, sest ta kardab, et siis juhtub tema isaga midagi hirmsat. Koletis aga laseb tüdrukul lossis jalutada ja vabalt aias käiia. Peagi armub tüdruk koletisse ja kui koletis ennast tema nimel ohverdab muutub ta jälle inimeseks ning nad elavad õnnelikult elu lõpuni.
naistele, sest ainult naised võisid soovida tütart. Juhul kui perre oli sündinud tütar lohutasid sõbrad ja tuttavad tütre vanemaid, et küllap kasvab ilus tüdruk ja siis pole vaja suurt kaasavara. Kuningate puhul oli tavaline see, et isale kardeti öelda, et sündis tütar. Mitmed kuningad lahutasid end ainult tütreid sünnitavatest naistest. Ka pühakud aitasid kaasa, et sünniks ikka poeg. Mitmed legendid kõnelevad imedest, kus halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus
annaabi.ee 
