põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine.
läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest. Levinud kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Kooslused on võrdlemisi liigivaesed. 1.5.1. kuiva palurohumaa kkt.- tekkinud pohlapaludest, keskmise viljakusega, mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Lagedad või üksikute puudega. 1.5.2. niiske palurohumaa kkt.- muld on enamasti ülaveest küllastunud. Puurindes kasvab üksikuid kaski, rohurindes ohtralt kõrrelisi ja tarnu. 2. Soostunud rohumaade klass- ajutiselt või alaliselt liigniisked, tavaliselt reljeefi nõgudes. Toorhuumuslik kiht kuni 30 cm. Tekkinud soostunud metsade raie- või aruniitude
annaabi.ee 
