sõitis Briti muuseumisse, ning leedi Sedgewick rääkis läbi akna uksehoidjaga, kellega tal nooremas eas armuafäär oli olnud. Loomulikult suutis miss Marple Bessi juttu pealt kuulata, aga seda ei teinud ta ainukesena... Peale seda sõitis Jane Marple taksoga Robinsoni ja Cleaveri kaubamajja. Samal ajal sõitis Elvira Blake oma sõbranna Bridgeti juurde. Ta palus Bridgetilt abi raha saamisel. Alguses Bridget keeldus, kuid peale mitmeid palumisi ta siiski nõustus kaasa mängima. Nende plaan oli selline: Elvira läheb juveliiri juurde, ning palub tal talle ehteid ette näidata. Samal ajal Bridget jookseb mõnele autole ette juveliiriäri ees, juhtub peaaegu avarii, juveliir tõmbab oma tähelepanu Bridgetile, Elvira haarab laua pealt mõne kalli ehe, ning läheb rahulikult minema. Seejärel lähevad nad pandimajja ning saadud raha eest ostavad lennupileti. Nende plaan õnnestus.
kuid nemad olid lihtsamast rahvast kaugel. Nii andiski Hurt 1884. a sügisel välja esimese numbri ajakirjalaadset väljaannet Kiriklik Leht. Eesti Jaani kogudusele Peterburis. Seda trükiti Tartus Grenzsteini trükikojas. Formaadilt väike (22x16 cm), sisaldab Kiriklik Leht 20 lk. Selle eesmärk ja sisu on juba hoopis erinevad, võrreldes varem kavatsetud Eesti Koidu või Mesilasega. Hurt alustas lehte sõnadega: "Lenda, lenda, lehekene, iga Eesti peresse! Vii sõnumid, tervitusi ja palumisi igasse majasse, igale vennale, igale õele!" Edasi ütles ta, et Jaani kogudus on nii suur, et õpetaja elav sõna kõigini vahest ei jõuagi, mõnel jälle ei ulatu samm aasta otsa kiriku ligi. Samas on paljud, kes küll ligistikku elavad ja ühte kogudusse kuuluvad, kaotanud sideme ligimestega. "Sellepärast soovin sule sõudma panna ja kõigile lendva lehekese läbi sõnumid viia ja tervisid saata. Trükitud sõnal on meie ajal suur vägi ja võimus