asukoht madalal ja soisel alal mere kaldal, mida läbivad Nuutri jõgi, Liivaoja ja teised väiksemad ojad ning tihe kraavidevõrgustik. Kärdla rannaniitude ja metsade ala hõlmab Kärdla põhjaosas asuvat rannariba linna läänepiirist kuni Nuutri jõeni. Piki mereäärt laiuvad veel hiljuti karjatatud, kohati 7 üleujutatavad rannaniidud, mis merest kaugemal lähevad üle nõmme- ja palumetsadeks. Tegemist on linnaelanike traditsiooniliste karjamaadega, kuid tänaseks on linnas loomapidamine praktiliselt lakanud. Linnaelanike jaoks on ala toiminud ka väärtusliku puhkealana, mida kasutatakse nii supelrannana kui jalutamis- ning marja- ja seenemetsana. Rannaniitude hoogne võsastumine takistab ala kasutust. PÜHALEPA VALLAS asub 13 väärtuslikku maastikku. Nendest tähtsaimad on Paluküla, Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastik, Kagu-Hiiumaa laiud. Paluküla ala puhul on
metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata hundi- ja karujälgi. Kährik otsib soodes marju, hiiri ja linnupesi. 4. Kooslused 12 4.1 Metsad Mets hõlmab Lahemaa loodusala pindalast hinnanguliselt 34 400 ha, moodustades ca 73% Lahemaa loodusala maismaa pindalast. Lahemaa metsad klassifitseeruvad valdavalt palumetsadeks (20,9%), laanemetsadeks (16,9%) ja nõmmemetsadeks (8,1%). Soometsade klassi kuulub ligikaudu 15% Lahemaa rahvuspargi metsadest. Sellest märkimisväärse osa moodustavad kõdusoometsad (5,1%), mis näitab küllaltki ulatuslikku inimtegevust loodusliku veereziimi muutmisel ja metsade majandamisel. Puuliikidest domineerib harilik mänd (Pinus sylvestris), mis katab 61,1% Lahemaa metsade pindalast (23 329 ha). Teisel kohal on harilik kuusk (Picea abies), mis katab 19,4% metsade
annaabi.ee 
