Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetejate range järelvalve all. Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale hea elujärje. TEADUS Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid piid). Egpitlased paistsid silma ka arstiteaduses, seda kinnitavad paljud teadmised palsameerimisest. KIRJANDUS Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe jutustus") EGIPTUSE KUNST HAUAKAMBRID Kui elati savist, põletamata tellistest ja puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast kivist. Varasem üliku haudehitis oli piklik
Teadus Astronoomia, vanaaja täiuslikem päikesekalender, mida oli vaja seoses Niiluse üleujutustega. Aastaid arvutasid nad vaaraode valitsemisaja järgi. Matemaatika, mille arengule aitas kaasa vajadus täpseteks arvutusteks ehitustöödel ja põllumaade mõõtmisel (geomeetria), ja maksude määramisel. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (Pii) ning püramiidi ja silindri ruumala. Meditsiin Meditsiin, kus palju teadmiseid inimkeha ja haiguste kohta saadi surnukehade palsameerimisest. Kirjandus oli seotud religiooniga: ülistuslaulud jumalatele, püramiidiraamatud, surnuteraamatud. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus“. Mesopotaamia Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja
annaabi.ee 
