rectum). Uuringule tulevad patisendid, kellel on urineerimishäired. Uurimisel võib patisent olla kahes poosis: 1. küünarnukk-põlv-asendis, lamada külili, jalad põlvedest ja puusast kõverdatud (pääseb uurima kõige sügavamalt, hea kasutada kui patsient on tüse). 2. seista ettekummardatult, toetades uurimislauale. Kinnastatud libestatud sõrm viiakse ettevaatlikult pärasoolde ning samal ajal palpeeritakse kogu anaalkanalit ja pärasoole palpeeritavat osa. Eesnäärme kaudaalne serv on palpeeritav kohe pärast anaalrõngast. Tähelepanu tuleb pöörata eesnäärme suurusele (noorel inimesel umbes 3x3cm). Eesnäärme palpatsiooniga tehakse kindlaks: missugune on näärme suurus sentimeetrites, milline on konsistent, kas eesnääre on palpeerimisel väga valulik, kas eesnäärme pind on sile või ebatasane, leidub sellel sõlmi, kas seemnepõiekesed on palpeeritavad (kui jah, siis kas need on pehmed või kõvad).
Puberteedieas võib see erinevus ulatuda kümne- kuni viieteistkümne löögini minutis. (Paves 1993.) Pulsi pinget kirjeldatakse lapseeas pehme, elastse ja ühtlasena (Novak 2006). Pulsi täitumus (amplituud, suurus-maht) muutub sõltuvalt südamelihase ja veresoonte seisundist ning verehulgast, mis paisatakse veresoontesse. (Iivanainen jt 1997, Novak 2004, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007.) Wilson ja Hockenberry (2008) kirjeldavad normaalse täitumusega pulssi kui kergesti-lihtsalt palpeeritavat pulssi. Pulss on täidlane (3+). Pulsi hindamise järgselt tulemused dokumenteeritakse. Kirjeldatakse ja analüüsitakse tulemust arvestades lapse ealisi iseärasusi, pulsi lugemise tingimusi. Pulsi tulemust analüüsitakse koos lapse üldseisundi, nahajume, hingamissageduse hindamisega. Kiirenenud pulsi korral, kui lugeja ei püsi pulsi rütmis, võib usaldatavus kannatada mistõttu kaotatakse lööke. Sel juhul loetakse uuesti. (Õenduse... 1997, Kupari & Nieminen 2005)
annaabi.ee 
