ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal vererõhk, haigestuvad teistega võrreldes palju harvemini südame ja veresoonkonna haigustesse. ARSTI JUURES KASUT VERERÕHU MÕÕTMISEKS PALPATOORSET E Riva-Ricci meetodit. Vererõhu mõõtmise auskultatoorne e Karotkovi meetod. Korotkovi toonid. Peamiselt mõõdetakse astillomeerilisel meetodidl. Üldine perifeerne takistus on suures e kehavereringes oliliselt kõrgem kui väikeses e kopsuringes ja selle tõttu erinevad ka süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110- 130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb
kaelarefleks, haarderefleks). · Reievoltide sümmetrilisust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võib esineda ka väljendunud reievoltide asümmetria · Jalgade pikkust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võivad jalad olla erineva pikkusega, mis on kõige paremini nähtav, kui jalad on nii puusaliigestest kui ja põlvedest painutatud täisnurga alla. · Puusaliigeste liikuvust. · Südame kuulatlusleidu. · Kopsude kuulatlusleidu. · Kõhu palpatoorset leidu, poisslastel munandite asetsust kubemekotis. Kui munandid on peetunud kubemekanalis, jälgitakse nende edasist laskumist 1. eluaasta jooksul. · Kaasasündinud väärarendite ja stigmade esinemist (Oona 2007). 17 3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus Hinnatakse lapse: Psühhomotoorset arengut. Neuroloogilist leidu, sh. lihastoonust ja kaasasündinud reflekside kustumist. Kõne arengut
Reiesonga korral on songavärat oluliselt kitsam ja strangulatsioonioht kõrgem võrreldes kubemesongaga Diagnoos: Reiesong on kliiniline diagnoos kõige tähtsamad diagnostikameetodid on anamnees, vaatlus ja palpatsioon. Keerulise anatoomia korral võib esineda raskusi eristamisel kubemesongast. Sellisel juhul võib kasutada lisauuringuid. Objektiivsel uurimisel on vaja hinnata songa suurust, konsistentsi, lokalisatsioon, palpatoorset hellust, reponeeritavust, naha seisundit. Vajadusel teostada ultraheli, MRT, KT. Ravi: Alati operatiivne suhteliselt kõrge strangulatsiooniohu tõttu. Saab rakendada nii avatud kui laparoskoopilist meetodid, rekonstruktsioon kas oma kudede või alloplastikaga. Avatud lõikuse korral saab kasutada kas madalat ehk femoraalet juurdepääsu või kõrget ehk transingvinaalset juurdepääsu. Madala korral