olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas ) Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372) Märkmete tegemine Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju: 1) Allajoonimine või markeriga ületõmbamine on küllaltki levinud nii õpilaste kui ka üliõpilaste seas. Õppemeetodina on see vähetõhus, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust
! Tajuja otssutab mida ta suudab aktiveerida lugejas, järledada, luua jne. TEKSITIS VERBALISEERITAVATE TEADMISTE VALDKONNAD Kui on kirjeldatud mingit protsessi, tegevust,siis peame tedma, kes mida seal teeb ja tegi. Aegruum kus ja millal? on järgmgiseks tähtis teada. Kuidas ja millega midagi tehakse. Mis tulemuseni jõutakse jne. Kui on osalejatest juttu, siis kas teeb omal soovil, kas teda sunnitakse, mis tulemuseni ta jõuab. Oskab ta oma tegevust palneerida. See on osaleja tegevus. Aga jällegi et mõista seda, peab suutma seda tegevust ette kujutada. Suhtlemine kes kellele räägib, kuidas, ja mis strateegiaid kasutades ta räägib. TEKST TEADMISED Teadmiste valdkonnad: Elukondlikud ja teaduslikud teadmised maailmast. *protseduurilised, sh oskus keelt kasutada (kõne on protseduuriline)* teadmised suhtlemisest (ehk sotsiaalvaldkond), mis suurel määral sõltub kultuurist). Kõneaktis osalejate ühised taustteadmised:
annaabi.ee 
