· laukapuu (Prunus spinosa) Perekond türnpuu (Rhamnus) · harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) Perekond vaher (Acer) · harilik vaher (Acer platanoides) Perekond viirpuu (Crataegus) · daugava viirpuu (Crataegus dunensis) · eesti viirpuu (Crataegus estonica) 7 · harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) · Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi) · kuramaa viirpuu (Crataegus curonica) · lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) · Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) · rand-viirpuu (Crataegus maritima) · saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis) · viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica) Perekond õunapuu (Malus) · mets-õunapuu (Malus sylvestris) 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik. Perekond kask (Betula) · madal kask (Betula humilis) · vaevakask (Betula nana) Perekond kibuvits (Rosa) · harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) · kink-kibuvits (Rosa ciesielskii)
Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. lääne v. (C laevigata (Poir.) DC. ssp. palmstruchii (Lindm.) Franco) kasvab Saaremaal ja on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Suhteliselt tavaline on saartel harilik v. (C. rhipidophylla Gand.), kasvades madalama puuna.Ühtede autorite arvates on viirpuuliike ca 200, teiste arvates üle 1000, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes, eriti palju Ameerikas. Liigid ristuvad kergesti. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.)Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel
annaabi.ee 
