ruutkilomeetrit, see tähendab 22 protsenti kogu nähtava maa pinnast. Aafrika manner (Pilt nr. 2) 4 Söögikombed ja toiduvalmistamine Toiduvalmistamine ja käsitööd on Aafrika külas enamasti õuetööd. Aafriklased teevad toitu näiteks maniokist, mitmesugustest teraviljadest ja kaunviljadest. Söömine ja joomine on ühine tegevus. Pere sööb reeglina koos, tavaliselt õues. Aafrikas on tähtsaimaks joogiks tee. Levinud on ka palmivein, õlu ning kohv, mida enamasti joovad naised. Puidust toidunõusid kasutatakse kõikjal Aafrikas. Aafriklaste majadest leiab ka hulgasliselt erinevaid säilitusanumaid. Osa neist ripub nööridega laes, osa seisab riiulitel, et rotid, hiired ega maod neile ligi ei pääseks. Jaanalinnumuna koort, mis on ühest otsast avatud kasutatakse tihti vee ning muude jookide kandmiseks. Eluasemed Aafrikas elatakse suurperedena talutarandikes ehk kraalides. Peremehel ja kõigil tema naistel on
sai. eKr) Sõna mis oli ovaali e. kartussi sees tähistas valitseja nime. Eluolu Vana-Egiptuses Toiduks kasutati otra ja nisu. Valmistati leiba ja putru/körti. Kasvatati ka oliivipuid. Kasutati oliiviõli toiduvalmistamise juures. Kuivaperioodil kasvatati sibulat ja küüslauku, mida kasutati ohtrasti. Kasutati ka loomaliha, kala ja puuvilju nagu granaatõunad, viigimarjad, arbuusid ja viinamarjad. Viinamarjadest valmistati ka kääritatud jooki. Seda veini valmistati ka datlipalmimahlast (palmivein). Datleid kasutati ka magusainena. Oli tuntud ka õlu (vähemalt 17 erinevat sorti). Kuivaperioodil kasvatati ka kaunvilju: herned, põldoad ja läätsed. Liha tavainimene väga ei saanud, toidulaud oli kesine. Rikkamad/tähtsamad inimesed said ka igasugu eksootilisi asju süüa. Mehed kandsid skentisid (riie ümber puusade, nagu seelik). Linane riie. Ülikud ja vaaraod kandsid kaelas keesid, mida võib nimetada kraedeks. Valmistati kullast, vääriskividest ja klaashelmetest
annaabi.ee 
