Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932); teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950). Summeeritud hinnangute e. Likerti skaala on kasutatavaim skaala, kuna paljusid konstrukte ei ole võimalik kumulatiivselt skaleerida. Tavaliselt hindab siin KI väiteid 5 v. 7 pallistel skaaladel (viimane on levinuim), mille ühes otsas on väga tugev väitega nõustumine ja teises otsas väga tugev väite eitamine, vahepeale on monotoonselt järjestatud nende kahe hinnagu vahepealsed variandid. Kui KI on vastanud igale väitele, siis summeeritakse iga küsimuse skoorid ning saadakse summaarne skoor. Likerti skaala headust hinnatakse selle kaudu, kui hea on seos üksiküsimuste ja üldskoori vahel. Seost väljendab korrelatsioonikoefitsient
heuristikaid. Erinevalt deduktiivsest ehk üldiselt üksikule järeldamisest, mis võib sobida probleemi lahendamise puhul, on otsute langetamisel rohkem abi induktiivsest loogilisest mõtlemisest ehk tõenäosuslikust järeldamisest üksikult üldisele. Näide: Olen pärit N maakohast. Kandideerisin Eestis viide ülikooli ja mind võeti kõigisse vastu. Millisesse ma siis lõpuks astun? Näiteks otsustan hinnata iga ülikooli plusse mitmest eri aspektist 10- pallistel skaaladel: Ülikooli kood I II III IV V ________________________________________________________________________________ Õpetuse tase _ _ _ _ _ Õppemaksu suurus _ _ _ _ _ Kaugus kodunt _ _ _ _ _
annaabi.ee 
