kõhulahtisus. Teiseks on trauma või raske haigusest tingitud elukvaliteedi halvenemine, mis võib olla ka pöördumatu protsess. Kolmandaks komponendiks on haigusega toimetulekul psühholoogiline osa. Neljandana ehk viimasena on hingevaluga toimetulemine – toimetulek surmaga, leppimise leidmine, perekonnatoetamine peale haige surma [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Olen arvamusel, et Eestis üritatakse pakkuda palliatiivset ravi, kuid kahjuks kiputakse pigem kalduma rohkem kas toetava või leevendava ravile. Antud ravi pakkudes leian, et tuleb hoida silme eest kõrvuti neid kahte sõnu ja vastavalt seada eesmärke. Eesmärkide püstitamisel võiks lähtuda süsteemist eesmärk ja lähieesmärk. Selle süsteemil siis paika panna eesmärk, mida saavutatakse ja lähi eesmärgid võiksid olla igale komponendile üks. Ui tavaliselt
eutanaasiaks. Seda muidugi ainult seljuhul kui patsient on avaldanud selleks otsest soovi ja haiguse ravimatust on kinnitanud arstid, kuid ka sellel on nõrku kohti. Nimelt eutanaasia puhul peab inimene olema emotsionaalselt stabiilses seisundis ja mõistma ümbritsevat adekvaatselt. Tihti võib inimesel haigusega kaasneda depressioon ja just selle najal tahetakse vastu võtta nii lõpliku otsust. Seega arvan, et enne eutanaasiat oleks vaja tingimata rakendada palliatiivset ravi, mis kujutab endast haige mõjutamist psüholoogiliselt, “süstides” positiivsust. Ühe eutanaasia sarnase toiminguna on olemas ka nii öelda abistatud enesetapp, ka see on seadusega keelatud. See kujutab endast inimese vabatahtliku soovi surra iseenda käe läbi, kuid sellega on seotud ka teine isik, kellelt on saadud näiteks vastavad ravimid selle sooritamiseks. Kui tavalise eutanaasia puhul on lõpliku otsuse tegijaks arst, siis abistatud enesetapu puhul inimene ise.
praeguse hädaabivahendiga, töötab kõigis Eesti piirkondades. Meeskonnas on arst, õde ja vabatahtlikud. Lisaks kaebuste käsitlemisele antakse abi nii patsiendile kui ka perele. Teenust pakutakse kodus ja pakutakse patsientidele tasuta. Vähihaigete koduse vähiravi toetamise eesmärk on säilitada füüsiline, vaimne ja üldine tervisisiku kvaliteet, isegi kui ravi ei saa haiguse kulgu muuta, ja ülejäänud elu on piiratud (Kaiu 2008). Onkoloogias haiglates tehakse palliatiivset kemoteraapiat, kiiritusravi, palliatiivkirurgiat ja üldist toetavat ravi kasvajatega patsientidel. (Kaiu 2008) 4. LOKAALANESTEESIA Anesteesia on tundlikkuse väljalülitamine, mida kasutatakse operatsioonide ja valulike protseduuride puhul. Anesteesiat viib läbi anestesioloog ehk narkoosiarst. Teda abistab narkoosiõde. Anesteesia jaguneb lokaalseks, regionaalseks ning üldanesteesiaks.(...) Regionaalanesteesia on osaline anesteesia. regionaalanesteesia puhul välja lülitatakse ainult
annaabi.ee 
