kalduma rohkem kas toetava või leevendava ravile. Antud ravi pakkudes leian, et tuleb hoida silme eest kõrvuti neid kahte sõnu ja vastavalt seada eesmärke. Eesmärkide püstitamisel võiks lähtuda süsteemist eesmärk ja lähieesmärk. Selle süsteemil siis paika panna eesmärk, mida saavutatakse ja lähi eesmärgid võiksid olla igale komponendile üks. Ui tavaliselt püstitatakse enne eesmärk ja järgmisena lähieesmärgid, siis palliatiivses ravis teeksin vastupidi. Püstitaksin igale komponendile vastaval lähi eesmärgi ja neid sõnastaksin kokku ühe eesmärgi. Eesmärgi püstitamisel olla kriitiline, et kas tagatakse toetamine ja leevendamine. Leian, et see on alustala, millega saaksime tagada parema ja kvaliteetsema palliatiivse ravi nii haigele kui ka haige pereliikmetele. WHO – palliatiivne ravi: Seda rakendatakse haiguse varases staadiumist alates. Ühendatakse teiste elu
Sotsiaaltöö kliiniline mudel alahindab sotsiaaltöö potensiaalset rolli reguleerida sotsiaalküsimusi, mis puudutavad surma ja leina, millega seisavad silmitsi üksikisikud, perekonnad ja kogukonnad. Kogukonna roll tuleks liigendada viisil, mis sisaldaks kliinilist praktikat, aga identifitseeriks sotsiaaltöö laiemat rolli. Selliseid võimalusi võib näha terminaalselt haigetega tegelemise arengus. (Payne, 2009, lk 519) Sotsiaalala kaks arenguvaldkonda surmaeelses ja palliatiivses ravis on eriti tähtsad. Arenenud riikides on surmaeelse elu tegurid muutunud nii poliitiliselt kui sotsiaalselt väga tähtsaks. Hiljutine mure terminaalset haigete ravis esindab uut pööret teenuste mõtestamisel suremisel ja leinavatel inimestel. Seda võib näha Briti valitsuse surmaeelse ravi strateegias. Keskmes on kõik täiskasvanud, kes on muutunud väga järelandlikuks kui nende elu jõuab lõpule mõne kaugelearenenud haigusega. Sellise
vähipatsiendid, oli enamus kaebusi valus (64%), anoreksia (34%), kõhukinnisus (32%), väsimus (32%), hingeldus (31%). Keskmiselt oli igal patsiendil keskuse esimesel visiidil 7 kaebust (Kadri 2008). Uuringus, milles käsitleti kaebusi haiguse viimase paari nädala jooksul, kaasnes enamus valu koos õhupuuduse ja iiveldusega (Payne 2008). Palliatiivse ravi all kannatavale patsiendile kõige enam uuritud ja kõige halvema elukvaliteedi valu on valu. Saunders tutvustas ka palliatiivses meditsiinis tuntud tavalist valu. Selle põhjal on valu komponendid füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja vaimsed (Payne 2008). Robert Twickross aga eitas valu kui ebameeldivat sensoorset ja emotsionaalset kogemust olemasoleva või võimaliku kudede kahjustusega. Vähktõvesid on teatatud 85-93% -l vähistest, 17-25% vähist ja 10% muudest teguritest (Payne 2008). Kuid hea kaebuste käsitlemine mõjutab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. 3. PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS 3.1
annaabi.ee 
