(näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned. Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade
arhitektuurilise pargikunsti täiuslikem näide, reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Saksamaa kuulsamatest tolle aja ehitistest võib nimetada Belvedere lossi Viinis, losse Würzenburgis , Berliinis, eriti aga uhket peoplatsi, nn Zwingerit Dresdenis. Kiviparketiga peoplatsi ümbritsevad kolmest küljest galeriid, millel kerkivad nurgapaviljonid ja tornikesed. Inglismaal valitses palladianistlik laad. Otseselt Palladio eeskujule tugines Whitehalli lossi pidusaal, rangelt pidulik on kahe läänetorni ja nelitiskupliga Püha Pauli katedraal Londonis. Eestis oli Narva linn tüüpiline Põhja-Euroopa baroki näide, millest on alles ainult restaureeritud raekoda. 18. sajandi alguse Venemaal kutsus Peeter I kunstnikke Läänest ja saatis vene noori välismaale õppima. Uues pealinnas Peterburis käis vilgas ehitustegevus, sinna saabus arhitekte paljudest Euroopa maadest
annaabi.ee 
