Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust. Epeios, üks kreeklaste kangelastest, oli osav kunstkäsitööline,. Athena abiga valmistas ta Ida mäelt pärit puude tüvest hiigelskulptuuri, mis kujutas võimast hobust ning mahutas ära raskelt
Diomedesega leekides põrgu 8. ringis oma salasepitsuste ja petuplaanide pärast Trooja sõjas. "Põlemas on selles Odysseus Diomedesega; kokku said nuhtluses nad, nii kui olid raevus. Neil piinelda just siin on mitu põhjust: too kelmus hobusega, millest sündis värav, kust väljus õilis rooma seeme; siis pettus, mille tõttu surnunagi suurt Achilleust Deidameia veel leinab; ning süüks on neil pallaadioni röövgi." Odysseus jutustab siin Homerosest erineva loo oma viimasest reisist ja surmast: ta asus seikluste otsingul reisile Heraklese sammaste poole läänepoolsele merele . Pärast 5kuulist meresõitu nägi laevameeskond merest tõusmas suurt mäge (Purgatoorium), enne kui torm nad uputas. Teos räägib, et Odysseus asub Kaheksandas Kurjataskus nagu vale nõu andja, kus petised jagatud kümnesse Kurja Lõhesse (bolgia)