majandushoonetega: eesti mõisatele eeskuju. 2- korruseline eenduv, kõrgem keskmine osa läheb üle sümmeetrilisteks arkaadiga ilustatud tiibadeks, mis lõpevad paviljonidega, keskmise osa fassaadil dekoratiivsed joonia sambad ja kolmnurkfrontoon, kesktelje vastas purskkaev- nymphaeum, aja kujunduses kasutatud exedra vormi. Lord Burlington: neopalladionismi rajaja Inglismaal, käis Itaalias Grand Touril Pallaadio teoseid uurimas. Chiswick House: meenutav väliselt La Rotondat, tiheda ruuduga termaken, aia pool veneetsia aknad. Väravas valvavad sfinksid, obeliskilaadsed korstnapiibud, exedra vormis sisekujundus. Uhke aed W. Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate:
pealinnaks kui nii saab öelda on Rooma. Algusajaks on 15 sajand. Arhitektuuriliselt võetakse eeskuju Antiik-Rooma. Põhitunnuseks on harmoonia, rahu ja tasakaal. Põhiplaanis eelistatakse tsentraalset vormi. Palatso on hoone, kus linna rikas kaupmees või keegi teine elab. Koosneb neljast tiivast ja on ehitatud ümber sisehoovi, veidi kindluse sarnane. Firenze toomkirik on heaks näiteks. 18 Kõrgrenessanssi näide on maavillad, kus rikkad inimesed elasid. Selline on Pallaadio villa Rentondo. 19 Prantsuse renessanss on paljude detailidega, uhked. Pole enam itaallaslik vaid juba prantsusepärane vaim. Eriti eriline on katusekonstruktsioon, millele pandi sellel ajajärgul palju rõhku. Katused on kõrged, paljude peensute ja akendega. Barokk ja Rokokoo Louis XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia. Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele loovus, ja omalooming